Reguleerklapid ventilatsiooni täpseks seadistamiseks võimaldavad tasakaalustada sissepuhke- ja väljatõmbeliine nii, et iga ruum ja haru saaks projekteeritud õhuhulga. See aitab hoida mugavat sisekliimat, vältida liigseid rõhkude erinevusi ruumide vahel ning vähendada ventilatsiooniseadmete energiakulu. Lahendused on eriti olulised büroo-, lao- ja tööstushoonete ulatuslikes kanalivõrkudes.
Peamised eelised:
Kanalisüsteemi täpne tasakaalustamine — reguleerklapid aitavad jagada õhuhulga ühtlaselt erinevate harude ja tsoonide vahel.
Stabiilne sisekliima — korrektne seadistus hoiab ära ruumide ülekuumenemise või liigse jahtumise ning parandab töötajate mugavust.
Energiakulu vähendamine — tasakaalus süsteem vajab ventilaatoritelt väiksemat rõhku, mis toob kaasa väiksema elektrikulu.
Paindlik reguleerimine — hoone kasutuse või planeeringu muutumisel saab reguleerklappe uuesti seadistada ilma kogu süsteemi väljavahetamiseta.
Koostöö automaatikaga — paljud mudelid võimaldavad servomootori paigaldust ja integreerimist hooneautomaatikasse (BMS).
Lai kasutusvaldkond — sobivad administratiivhoonetele, logistikakeskustele ja tööstusobjektidele erinevate töörežiimidega.
Reguleerklapid ventilatsiooni täpseks seadistamiseks paigaldatakse õhukanalitesse sissepuhke ja väljatõmbe liinidel ning loovad õhuvoolule reguleeritava takistuse. Laba või labade asendi muutmine muudab kanaliläbilõiget ja seeläbi konkreetse haru õhuhulka. Nii saavutatakse projekti järgi vajalik tasakaal kogu kanalivõrgus ilma ventilaatorite ülekoormuseta.
Täpsemalt:
Läbilõike pindala muutmine — pöördlabad või plaadid vähendavad või suurendavad vaba läbilõiget, mis mõjutab otse õhuvoolu.
Seadistamine mõõtmistulemuste põhjal — kasutuselevõtu käigus mõõdavad spetsialistid õhuhulka ja rõhku ning seadistavad reguleerklappe samm-sammult projekti väärtusteni.
Töö keerukas kanalivõrgus — klapid paigaldatakse harudele, tõusudele ja magistraalidele, arvestades erinevat kanali pikkust ja takistust.
Käsitsi või automaatne juhtimine — klapp võib olla fikseeritud asendis või varustatud servomootoriga, mida juhitakse automaatika kaudu.
Müra ja vibratsiooni vähendamine — korrektne seadistus vähendab turbulentsi, järske rõhumuutusi ja nendega seotud müra kanalisüsteemis.
Püsiv vastavus projekti parameetritele — vajadusel saab reguleerklappe ümber seadistada, kui ventilatsiooni töörežiim või ruumikasutus muutub.
Reguleerklappide valikul ventilatsiooni täpseks seadistamiseks tuleb arvestada kanalivõrgu skeemi, süsteemi tüüpi (püsiv või muutuv õhuhulk), rõhutasemeid ja automaatikanõudeid. Õigesti valitud reguleerklapid lihtsustavad süsteemi tasakaalustamist, suurendavad energiatõhusust ja tagavad ventilatsiooni töökindluse kogu hoone eluea jooksul.
Valikul arvestame:
Süsteemi tüüp ja töörežiim — traditsioonilised püsiva õhuhulgaga süsteemid, VAV-lahendused või nende kombinatsioonid vajavad erinevat tüüpi klappe.
Õhuhulga ja rõhu vahemik — valitakse mudelid, mille karakteristik sobib kavandatud õhukiiruste ja rõhuerinevuste jaoks.
Kanalivõrgu skeem ja reguleerimispunktid — analüüsitakse, millistel lõikudel on vaja õhuhulka reguleerida ja kui palju reguleerklappe on tarvis.
Automaatika ja juhtimine — otsustatakse, kas piisab käsiseadistusest või on vaja servomootoriga lahendusi ja BMS-i integreerimist.
Akustika ja töötingimused — arvestatakse lubatud mürataset, temperatuuri ning võimaliku tolmususega õhus.
Paigaldus ja hooldus — eelistatakse lahendusi, mis tagavad mugava juurdepääsu klappidele nende kontrollimiseks ja hooldamiseks.
Vent System Project OÜ kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimine järgib ISO 9001 sertifikaadi põhimõtteid.
Ventilatsiooni reguleerklapid on torustikus paiknevad elemendid, millega seadistatakse tegelik õhuhulk vastavaks projekti väärtustele. Nende abil tasakaalustatakse sissepuhke- ja väljatõmbesüsteemid ning tagatakse, et õhk jaotub õigesti erinevate ruumide ja harude vahel.
Reguleerklapid on mõeldud peene õhuhulga seadistamiseks ja ventilatsioonisüsteemi tasakaalustamiseks. Tule- ja suitsuklapid on eelkõige tuleohutuse jaoks ning töötavad teistsuguste kriteeriumide alusel. Lihtsad sulgeklapid töötavad enamasti põhimõttel „lahti/kinni“, mitte pideva reguleerimisena, nagu seda tehakse õhuhulga reguleerklappidega.
Reguleerklappe kasutatakse kõikjal, kus on mitu haru, korrust või tsooni: büroohoonetes, kaubanduspindadel, ladudes, logistikakeskustes ja tootmishoonetes. Mida keerukam on ventilatsioonisüsteem ja mida suurem on hoone, seda olulisem on õige tasakaalustamine reguleerklappide abil.
Funktsionaalselt täidavad nad sama ülesannet, kuid ümmargused reguleerklapid paigaldatakse ümmargustesse ventilatsioonitorudesse ning kandilised kandilistesse kanalitesse. Erinevad on ka ühendusviisid ja korpuse kuju, kuid õhuhulga reguleerimise loogika on mõlemal juhul sama.
Käsitsi reguleeritavaid klappe kasutatakse siis, kui õhuhulk seadistatakse põhimõtteliselt üks kord kasutuselevõtul või muutub harva. Elektriajamiga reguleerklapid ühendatakse automaatikasse ja BMS-süsteemi, kui on vaja õhuhulka juhtida automaatselt: näiteks vastavalt ajagraafikule, CO₂- või temperatuurianduritele või ruumide kasutusele.
Tasakaalustamisel mõõdetakse õhuhulka kanalites ja ruumides ning seejärel muudetakse sammhaaval reguleerklappide asendit, alustades suurematest harudest ja liikudes väiksemate suunas. Eesmärk on viia mõõdetud õhuhulgad vastavusse projekti väärtustega. Tulemused fikseeritakse protokollis, et hiljem oleks võimalik seadeid taastada.
Liiga palju suletud klapp tõstab õhukiirust ja rõhukadu, mis võib põhjustada müra kanalites ja restide juures ning tekitada tõmbuse tunnet. Kui ühes harus on klapid liiga avatud, võib õhk sealt „läbi joosta“, jättes teised ruumid alaventileerituks. Õige reguleerimine on otseselt seotud mugava sisekliima ja müratasemega.
Jah, reguleerklappide juurde tuleks jätta hooldusluugid või ligipääsetavad lõigud, et oleks võimalik asendit korrigeerida või ajamile ligi pääseda. Kontrolli tehakse tavaliselt ventilatsioonisüsteemi perioodilise hoolduse käigus, samuti siis, kui ruume ümber planeeritakse või kasutajad kurdavad tõmbuse või ebapiisava õhuvahetuse üle.
Väiksemates süsteemides saab lihtsamat seadistust teha oma hoolduspersonal, kuid ilma mõõteriistadeta on raske näha, kuidas muutused ühes harus mõjutavad kogu süsteemi. Suuremates büroo- ja tööstushoonetes on mõistlik kaasata tasakaalustamisele spetsialist, kes kasutab mõõteseadmeid ja töötab vastavalt ventilatsiooniprojektile.
Hind sõltub klapi suurusest, kujust (ümmargune või kandiline), materjalist, ajami tüübist (käsitsi või elektriline) ja tellimuse mahust. Reguleerklappe ventilatsioonile tarnitakse objektidele üle Eesti ning vajaduse korral ka Lätti ja Leetu koos muu ventilatsiooniseadmete tarnimisega.
VENT SYSTEM PROJECT OÜ (11720522), Ida-Virumaa, Narva linn, Narva, Oru tn 4, 20203
VENT SYSTEM PROJECT OÜ (11720522), Ida-Virumaa, Narva linn, Narva, Oru tn 4, 20203